Betooni karboniseerumine
Pinnakaitseta betooni karboniseerumine aktiveerub juba suhtelise õhuniiskusega ~60 %. Karboniseerumisprotsessi käigus muutub betooni algne aluseline keskkond (pH = 12…12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH < 9). Kui betooni leeliselisus sarrusele kaitset ei paku, on väliskeskkonna niiskustase üldjuhul piisav sarruse korrodeerumiseks.
Karboniseerumine on keemiline protsess, mis tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsiumhüdroksiid muutub süsihappegaasiga reageerimisel kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures on vajalik vesi betooni poorides.
Optimaalseimad tingimused karboneerumiseks on suhtelise õhuniiskusega 50 – 85 %.
(Fotol on pinnakaitseta betooni tooni muutus mitte ainult CO2 -st. Rohetab bioloogilistest mõjuritest.)
- CO2 (gaas) + H2O (vesi) –> H2CO3 (süsihape)
- H2CO3 (süsihape) + Ca(OH)2 (poorilahus) –> CaCO3 (kaltsiumkarbonaat) + 2H2O (vesi)
Süsihappegaas CO2 võib difundeeruda ilmastikule avatud hüdrofoobitud betooni sisse kiiremini kui hüdrofoobimata betooni.
Kirjeldatud asjaolu tõttu võib hüdrofoobitud betoon kiiremini karboneeruda, kuid määravateks on ka temperatuurid, poori õhu suhteline niiskus, betooni ja hüdrofoobiva aine omadused ning selle paigaldatud kogus pinnaühikule. Betooni karboniseerumise ennetamiseks on kindlam paigaldada hüdrofoobiv aine koos pinnakaitsekihtidega OS 2, OS 4 ja OS 5. Need süsteemid on ettenähtud seintele ja muudele pindadele, kus puudub jalakäijate ja sõidukite liikluskoormus. Loomulikult põrandatele ettenähtud süsteemid OS 8, OS 10, OS 11 ja OS 14 kaitsevad betooni karboniseerumise eest.
Juuresoleval skeemil on näitlikult illustreeritud OS 2 toimivust, mille SD, CO2 = 150 m.
SD, CO2 – pinnakatte süsihappegaasi suhteline takistus.
Tingimusel SD, CO2 ≥ 50 m on pinnakaitsekihid väga vähe süsihappegaasi läbilaskvad.
Loe ELDI müüdavatest pinnakaitsesüsteemidest MC-Bauchemie tootekategooriates: